Turvaline kodu ja kogukond

14.septembril toimus Erakoolis Läte vestlusring „Turvaline kodu ja kogukond“, kus saime tuttavaks Eesti Naabrivalve ühingu tegevjuhi Tiina Ristmäega ning Keila konstaablijaoskonna juhi Timo Susloviga.

Igaühest meist sõltub, milline on meie kodu ja selle ümbrus. MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe rääkis miks ja kuidas toimub sekkumine – teisele appi minemine. Abi ehk kodanikujulgus on ka see, kui tõstetakse jäätisepaber prügikasti, kui öeldaks lastele, et ärge nii tee ääres mängige, kui olles tunnistajaks liiklusõnnetusel, jäädakse paigale ja antakse politseile ütlusi jne.

Kodanikujulgus algab märkamisest, kui me paneme tähele, et kuskil on midagi viltu, siis me seisatame. See võib olla kahtlane auto, abivajav inimene, osalusveebis arvamuse avaldamine jms. Kui on märgatud ja tähele pandud, siis peaks tekkima soov aidata, paranda. Tihtipeale tähendab see oma tegevuse katkestamist ning millestki loobumist ja kindlasti ka lisapingutust. Küllap teab igaüks meenutada mõnda olukorda, kus me tunnetasime, et midagi oli valesti, aga millegipärast otsustasime mitte reageerida.

Kui me siiski peatume ja otsustame sekkuda, siis on pall nö abiandja kätes, tema otsustab edasise tegevuse ja ka vastutab mingil määral. Tegemist on pigem nö sisemise vastutusega, mitte sellega, mida seadusandlus või ühiskond nõuavad. Sekkumisel peab arvestama, et kui on alustatud, siis tegutsetakse kuni lahenduseni. Seega jäätisepaber saab prügikasti, inimesele kutsutakse kiirabi ja oodatakse ära, kahtlasest autost teatatakse politseile 110 jne.

Tiina Ristmäe tõi ka välja erinevatest uuringutest kokkuvõtvalt viis enamlevinud põhjust, miks inimesed ei sekku, miks minnakse mööda:

• Inimene hindab olukorda kasu-kahju seisukohast – Mida minu sekkumine mulle kaasa toob? Kas ma kannan ise hiljem mingit kahju? Kas ma jään tööle hiljaks? Kas abipaluja on tegelikult kurjategija, kes minu telefoniga plehku paneb ? Kas ma saan vahele minnes ise kannatada jne.
• Situatsiooni ja koha koosmõju – Pimedas aidatakse vähem. Mida rohkem inimesi mingit sündmust jälgib, seda vähem sekkub. Arvataksegi, et siin on nii palju inimesi, ju keegi teine läheb appi. Rohkem aidatakse kenama välimusega naisi ja peaaegu üldse ei aidata mehi.
• Inimese enda hetkemeeleolu – Kas olen rõõmus, kurb, väsinud? Peale väsitavat tööpäeva ja kiirustades lasteaeda lapsele järgi ei ole kerge seisma jääda ja vaadata, kas bussipatuses lamav inimene on joonud üleliia paar pudelit õlut või on tal hoopis mingi terviserike.
• Inimese isiklik kogemus varasema abiandmise või mööda kõndimise, arvamuse avaldamise vms osas - On saadud nn abivajajalt sõimata. Väga loomulik on kartus jääda häbisse või kaotada teiste poolehoidu.
• Kodanikujulgus versus soov mitte segada end teiste asjadesse - Võib-olla satun veel ise hiljem mingitesse pahandustesse. Kui ma sekkun, siis ma pean hiljem võib olla tunnistusi andma, võib olla tahab keegi mulle selle eest liiga teha jne.

Sekkumisel tuleb alati eelkõige tagada iseenda turvalisus, hulljulgus ei ole kodanikujulgus.

Timo Sulsov tutvustas Keila linna kuritegevuse statistikat ja andis kuulajatele oma kontakti timo.suslov@politsei.ee, kuhu kuritegusid ennetavatest tähelepanekutest märku anda. Tiina ütles, et töötades naabrivalve ühingus on tema julgus kasvanud, sest aastatega on tulnud teadmised ning kogemus, et ise appi minnes tulevad ka teised inimesed kaasa.

Täname Tiina Ristmäed ja Timo Sulsovit huvitav õhtupooliku eest Lättes

Teemapäev "Kool kogukonna südameks"

24.augustil korraldas Haridus- ja Kultuuriselts Läte Lääne-Harjumaa KOVdele, vanematele ja ühendustele teemapäeva „Kool kogukonna südameks“. Teemapäev oli osa projektist „Müüdimurdjad“, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kaja Kaur Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist kõneles kodanikuühiskonnast, mida seostame omaalgatuse, osaluse ja vastutusega, inimeste sooviga tunda end aktiivse ühiskonna liikmena. MTÜd arendavad ühiskonna põhikapitali ülitähtsaid omadusi usaldust, ausust, lojaalsust. Uuenduste käivitamiseks vajab ühiskond otsusekindlaid ja visa tahtega inimesi.
kogu ettekanne vajutades siia

Mati Valgepea EVWÜst kinnitas, et kogukond - inimesed, kohalik omavalitsus ja teised organisatsioonid- teebki kooli omanäoliseks. Uuringuga Eesti waldorfkoolidest saab tutvuda  vajutades siia
kogu ettekanne vajutades siia

Põlva vallavanem Arne Tilk kõneles muudatustest koolivõrgus. Põlva vallas on alles Mammasete Lasteaed-Algkool, Johannese Kool Rosmal (vaba waldorfkool) ja Himmaste Algkool. Tublide inimeste kasvatamiseks on vaja kooli, mis kaasab kogukonda. Mida tugevam on kogukond, seda paremad elutingimused inimestel on. Õnnelik on vald, kellel on waldorfkool.
kogu ettekanne vajutades siia 

Keila abilinnapea Eike Käsi rõõmustas, et Haridus- ja Kultuuriselts Läte on linna kultuuriellu toonud põnevaid koolitusi ja loonud Erakooli Läte loomisega lastele uusi võimalusi hariduse omandamisel. Kooli väärtuseks on teineteist toetav koostöö ja soojad avatud suhted õpetaja-pere-lapse vahel. Koolis ei käi mitte lapsed, kooliellu on kaasatud kogu pere.

Pille Keller Haridus- ja Kultuuriseltsist Läte kõneles kogemustest lastele, õpetajatele ja vanematele arengukeskkonna loomisel. 100% kodanikualgatusena loodud Erakoolis Läte hoolitsevad vanemad üheskoos kooli käekäigu eest. Lisaks kooliperele hoitakse kogukonda avatud koolituste korraldamisega, et üheskoos tunda - siin on hea elada. Pille Keller tänas kõiki toetajaid, kes Erakooli Läte arengule kaasa elavad. Kogu ettekanne vajutades siia 

Teemapäeva kogu pildialbum ja rühmatööde kokkuvõtted leiad vajutades siia.

Täname kõiki osalejaid!

Kogupere jalgsimatk Klooga-Rannast Paldiskisse

Kui me 17.augustil kell kaksteist Keila jaama kogunesime, siis sadas vihma, ei tibutanud vaid just sadas ja sadas ja sadas.
Meie matka juht õp. Keio lohutas, et see on kõigest hoovihm ja jääb varsti üle.

Klooga- Randa jõudes oligi vihm otsa saanud ning joped ja kampsunid rändasid seljakotti.

  Kõigepealt tegi õp. Keio meile kividest ja puuokstest kaardi ja seletas ära, kus me asume, kuidas matkame ning kus vahepeatusi teeme.
Matka pikkuseks oli 12 kilomeetrit neile kes lõpetasid Laoküla jaamas ja 15 kilomeetrit, kes Paldiskini matkasid.

8 kilomeetrit matkasime mööda rannaäärt. Ilm oli matkamiseks lausa loodud, päikesepaisteline, parajalt soe ning paraja tuulega.
Ja siis jõudsime Leetse randa. Õpetaja Keio abikaasa Ehtel oli juba kaks tundi tagasi randa tulnud ja vaibad ning tekid mändide alla laotanud.

Laua keskel oli Ehteli enda küpsetatud puuviljaleib, karask, erinevad võided, juurviljad ja mustikamuffinid. Puu all ootas meid õunamahl ja kõik Keio ja Ehteli kodus leiduvad tassid. Meie enda võileivad jäidki söömata.
Edasi kõndisime Leetse mõisa juurde, kus õpetaja Karin rääkis Leetse mõisa ajaloost.

 
 
Ühel metsatee ristmikul võttis õpetaja Keio välja kaardi ja küsis, kes tahab pikemat ja kes lühemat maad tagasi rongile minna. Hääletamise valisid kõik lapsed lühema tee Laoküla jaama.Otsustati, et lastega läheb kaasa paar täiskasvanut ning ülejäänud saavad võimaluse näha Paldiski linna.

Kogu matkaseltskond sai taas kokku Paldiski –Tallinna rongis.

Täname õpetaja Keiot ja õpetaja Karinit matka läbiviimise ning Ehtleit üllatuslõunasöögi eest! See oli tore, lõbus ja parajalt väljakutset pakkuv matk.

Meid oli 14 täiskasvanut, 13 last ja 1 Välk.

Pärimuspäev

Kolmapäeval, 21. juulil, toimus Rukkilille lasteaia tammede all Pärimuspäev.

Alustuseks võttis õpetaja Helle meid ringi ja me laulsime erinevaid rahvalaule. Regilauludes saab igaüks kaasa laulda, sest õpetaja Helle laulis ühe rea ette ja meie lihtsalt kordasime ning laulud venisid oi-kui-pikaks.

Asi poiste jaoks põnevaks siis kui  püüdma sai hakata  "peterselli ja peedipealseid armastavat lindu".
Kui linnud ja jahimehed olid vaherahu saavutanud muutusime me kõik kiirelt " Rikkaks meheks ja Vaeseks meheks", ka siin tuli linde puu otsast omale saada.

Peale ringmänge võttis õpetaja Riin välja korvist lõngakerad. Aga need ei olnud tavalised lõngakerad need oli võlutud lõngad. Me hakkasime punuma erinevaid paelu. Abivahendina kasutasid tüdrukud oma varbaid, sest korvi sanga külg ei mahtunud kõik paelaotsad ära.

Punumine on tähelepanu, täpsust ja kannatlikkust nõudev tegevus. Meie pärimuspäeva tüdrukud olid selles väga osavad. Õpetaja Riin oli juures, kui muster segi kippus minema ja aitas ilusti saipuntra tagasi paelaks.

Paelte punumine haaras meid nii endasse, et kandlemänguni seekord ei jõutud. Õpetaja Helle laulis meie näppudele hoogu andmiseks regilaule ja paelad said pikad.
Mõnest punutisest sai käepael, mõnest sai raamtule järjehoidja, mõnest sai juuksepael ja mõni punupael jäi lihtsalt mälestuseks kesksuvisest kooslaulmisest ja meisterdamisest.

Täname õpetajaid Helle Suurlaht ja Riin Odekivi toreda õhtupooliku eest!

16. juunil käisime külas Kuppari talus

Kuppari talu perenaine Kristina Kadanik võttis meid vastu soojalt ja töiselt. Parajasti oli Kristinal käsil mesilastarudesse uute restide tegemine. Kõik soovijad said seda ka ise proovida.

Külaskäigul oli kaks suuremat teemat: mesilased ja mägiveised. Kristina jagas meid gruppidesse ning võttis võrkudega varustatud seltskonna kaasa mesilastega toimetama. Mägiveiste rühma juhendajaks sai Kristina tütar Johanna.

Mesilaste pidamisest on paksud raamatud kirjutatud, seega selles loos me ülevaadet mesilasepidamisest ei kajasta .


Kuid kas te teatasite, et

… isased mesilased ei tee tarus tööd: ei kogu mett, ei hoolitse järelkasvu eest, ei kaitse taru ja neil pole isegi mürgiastelt. Kristina ütles, et isamesilased on tarus meeloluloomiseks ja see on väga tähtis, et usinad mesilased mett teeks.
… mesilasema piim on hapukas ja teeb meid nooremaks.
… mesilased tantsivad üksteisele, kus on head korjekohad.
… kui mesilane nõelab, siis mesilane ka sureb, seega mesilase rünnak on alati enesetapjalik. Mesilase nõela välja võttes ärge puutuge astelt, sest seal sees on mürgikotike ja nii pigistate viimsegi mürgi omale nahavahele. Parem lükake naha sisse jäänud astelt sõrmeküünega vastassuunas.

Šoti mägiveised on väga sõbralikud loomad, neile meeldib, kui neid sügatakse. Suured sarved on hirmuäratavad, aga Kuppari talu lapsed silkavad loomade vahel kartmatult.

Mägiveiste emade-ja laste koplis oli üks vasikas, keda tema ema omaks ei võtnud ja nii said kõik soovijad hüljatut vasikat paitada, silitada ja lohutada. Teine, punane vasikas, oli oma ema kaitse all ja tema ei vajanud külaliste hellitusi.

Täname südamest Kuppari talu pererahvast, kes meie üle kolmekümne liikmelsit seltskonda võõrustas ja oma mesilasi ja veised tutvustas!

Rohkem pilte Kuppari talust leiate Taavi lehelt

Koolitus "Partnersuhete loomine kohaliku omavalitsusega"

Meid oli kokku 11 inimest, kes reedel, 11.juunil kell 10.00 Endla Talus koolituma asusime. Asko Talu, meie koolitaja, ütles päris alguses, et tema õpib koos meiega, sest uued inimesed kellega kohtutakse õpetavad ja muudavad meid.

Esimeseks grupitööks oli kirja panna, mida MTÜ ootab KOVilt ja ning mida KOV ootab MTÜlt. Ehk siis me mõtlesime ennast teise olukorda. See on hea koostöö alus, et me mõistame ja saame aru meie koostööpartnerist.

Asko rõhutas, et kõikvõimalike inimühenduste põhiprotsess on inimese areng. Kui inimene ei taju piisava selgusega kuidas ta konkreetses kasvukeskkonnas kasvab ja edasi areneb, kuidas tema võimed tuleviku väljavaated järjest avarduvad, siis inimene kas hakkab võitlema, mandub või lahkub.

Koolitusel keskendusime inimese isiklikule arengule, sest omavahel ei suhtle mitte Keila Linnavalitus ja Haridus – ja Kultuuriselts Läte vaid ikkagi Eike ja Pille.

Koostööeelduseks on usaldus (iseenda vastu), jagatud arusaam (kuulamine) konsensus (ühine eesmärk) ja väärtuste loomine ühisprotsessis. Kõik see saab edukalt toimuda, kui meil on partneritega selged suhted, selge kommunikatsioon, selge tagasi- ja edasiside, tähelepanu ja tunnustamine ning mingisugune ühistegevus.

Koolitust lõpetava rühmatööna panime kirja järgmised praktilised sammud oma KOVide ja MTÜdega koostöö edendamiseks. Kõigist töörühmadest jooksis läbi vajadus tutvuda koostööpartneri väärtuste, võimaluste ja tegevuse taustaga ning anda positiivset tagasisidet koostehtust.

See mis filmi me reede õhtul koos vaatasime ja millised vestlusteemad söögilauas olid, see jääb meie üheteistkümne vahele.

Täname koolitusel osalejaid ja loodame varsti jälle kohtuda.

Maailm on muutunud, igaühe enda jagu.

Küsitlus ja koolitus vabaühendustele

Küsitlusega „Kohalik omavalitsus – müüdid ja tegelikkus“ kogume Lääne-Harjumaa MTÜde ja seltsingute kogemusi kohaliku omavalitsusega suhtlemisel. Küsitlusele vastamine võtab kõige rohkem 15-25 minutit. Oleme tänulikud igale piirkonnas tegutsevale ühendusele, kes võtab vaevaks vastata. Küsitluse leiad Läte siit

Küsitluse väledatel täitjatel on lisaks tänusõnadele osalemisvõimalus 11.-12 juunil 2010 Endla Talus Harjumaal toimuval 2-päevasel koolitusel „Partnersuhete loomine kohaliku omavalitsusega“, mida juhendab koolitaja Asko Talu. Koolitusele on oodatud Lääne-Harjumaal tegutsevad pärimuskultuuri, ökoloogilist eluviisi, sotsiaalvaldkonda ning haridust ja kultuuri edendavad seltsingud ja mittetulundusühingud.

Koolituse osavõtukulu on 250 krooni (toitlustus), kogu tarkus on prii. Väikeses rühmas toimuvale intensiivsele suhtlustreeningule on pakkumisel 7 vaba kohta. Registreerimine ja  motivatsioonikirjad  4.juunini e-postile waldorf.keila@gmal.com

Konteinerainduse töötuba 11.mai 2010

Sädesündmus nr 2 toimus juba tuttavas Erakoolis Läte II klassi klassitoas11.mail kell 18.00  - 21.00.  Keila linnaaednik Inge Angerjas rääkis konteineraiandusest ja jagas oma kogemust aiandusest laiemalt.

Alloleval pildil nähtavad taimed isutasime Inge näpunäidete järgi konteineritesse. Nii sai teooria praktilise väljundi :)

Üks tüviroos, mis sai konteinerisse istutatud, on Erakool Läte esimene oma puu. Hetkel asub see konteiner Sakus ja ootab Erakool Läte oma maja. Kui roos õitsema hakkab, siis konteineraianduse töötoa osalejate palvel, paneme siia blogisse ülesse  roosa tüviroosi pildid.
Kaks konteinerit, kus kasvavad jugapuu, kukerpuu  ja belargoonid, asuvad Rukkilille lasteaia peasisekäigu juures.

Inge tegi meie blogi  jaoks kokkuvõtte, mida konteinerite rajamisel meeles pidada.

1. Vali sobiv konteiner.
2. Muretse pottide jaoks hea ja kvaliteetne muld ja lisa pikatoimelist väetist
3. Potis saab kasvatada kõike alustades kevadlilledest ja lõpetades puude –põõsastega
4. Konteinereid saab paigutada kõikjale – rõdule, terassile, basseini äärde, müürile jne.
5. Värvid – valge – klassikaline, helendab pimedas, väga sobiv suvisteks istutusteks
Sinine – põnev ja hea värv aiakoosluses
Roosa – kõige lihtsam värv, mida kasutada, raske eksida.
Punane – tarbijalemmik!
Must – tumedad taimed hetkel moes, eriti hea kombinatsioonis helerohelise ja halliga

6. Taime valik – kas rohke õitseja või kaunis lehtdekoratiivne. Kasuta julgelt lehtdekoratiivseid taimi, mis on lopsaka kasvuga ja katavad konteineri kiiresti.
7. Kasvata konteineris roose – rohked õitsejad, erineva kasvutugevusega, reageerivad hästi kastmisele ja väetamisele, väga lai värvivalik – hea tulemus lühikese ajaga
8. Väeta konteinereid regulaarselt – igasse kastmisvette pisut väetist!
9. Kaheldes küsi alati nõu spetsialistilt.
10. Naudi tulemust!

Inge on pikaajalise kogemusega aednik ja osalejad ei saanud seda kasutamata jätta :) Muidugi me küsisime ja Inge vastas rooside tagasilõikamise, tomatite väetamise, orhideede kasvatamise, tulpide ajatamise, oksapuude hingeelu jne. kohta. Inge oli ka lahkelt nõus probleemseid taimi kodukülastama ja vaatama üle, miks mõni puu ei taha kasvada või taim õitseda.

Osalejad jäid töötoaga väga rahule, mitmelt inimeselt saime palve korraldada veel nt  maitsetaimede töötuba või köögiviljade kasvatamise töötuba jne. Eks me paneme selle oma heade-ideede-märmikusse kirja. 

Lõpetuseks meie töötoa kõige noorema osaleja kokkuvõtlik konspekt. Siit saate aimu, kui tore ja huvitav loeng meil oli :)

21. aprill vanapaberist uuepaberi tegemise töötuba

Kolmapäeval 21.aprillil toimus projekti "Müüdimurdjad " esimene sädesündmus kogukonnale.

Õpetaja Tiiu Jalakas oli II klassi klassiruumi toonud ämbritega ajalehti ja lubas õpetada, kuidas saab sellest  teha uue paberi.

Vanapaberist uue paberi tegemine on lihtne, vaja läheb:

1. paber
2. vesi
3. kaunistusi (roosiõielehti, paberit, lõnga jne)
4. saumikser vm
5. raam - raami suurusest sõltub ka uue paberi suurus.Raami saab edukalt ise teha, pulgad ruuduna kokku lüüa ja sinna peale kärbsevõrk klambrilööjaga pingule tõmmata.
6. kauss
7. švamm
8. ämber

Vanast ajalahevirnast saab uue omatehtud paberi järgmiselt:

1. Ajalehed tuleb eelmisel päeval  umbes 7 cm läbimõõduga tükkideks rebida ja siis vette likku panna. Vett tuleb lisada niiplaju, et kõik paber on vee all.

2. Järgmisel päeval saate saumikseriga paber möginaks mikserdada. Mida paksem pabermögin, seda paksem paber. Kuivades muudab möks värvi, seega ei tasu alguses hallist toonist ehmatada.

3. Niisiis, kui mögin on valmis ja raamid olemas, siis enne paberi tegemist tuleb teha paberile pesa. See tähendab, et siledale pinnale (nt põrand) laotate ajalehed ja sinna peale riidetükk.
Pesa jääb nüüd oma paberiti ootama.

4.Võtate raami ja pistate ta paberimöginasse sile (st ilma raamiäärteta) pool on üleval,
natuke loksutate ja tõstate ettevaatlikult (võimalikult sirgelt) välja. See mögin mis raamile jäi, see ongi nüüd toores paber :). Kui esimese korraga ei õnnestunud siledat tulemust saavutada, siis panete raami möginasse tagasi ja tõstate uuesti.

5. Selleks, et paber oleks kaunistatud, võib paberimöginasse lisada roosi vm lille õielehti, ükskõik millist värvi, lõngajuppe või pabertäpse jne mis aga kodus leidub. Teine võimalus on raamil olevale paberile midagi juurde lisada, siis tuleb ettevaatlikult kaunistusele möginat peale panna, et kaunistus paberil püsiks.

6.Kui teile sobiv paber on valmis, kuivatage raami alt švammiga vett välja ja viige paberi pessa. Pöörate paberiga poole vastu riiet ja ja kuivatate veel švammiga vett vähemaks. Kuivatamisega ei tohi väga hoogu minna, muidu on raske raami ja paberit eraldada.

7.Hästi ettevaatlikult tõstate raami paberilt ja jätate paberi kuivama (paberi ja raami eraldamine õnnestub paremini, kui te raami ja paberi vahel natuke küünega kaasa aitate). Keskküttega korteris kuivab paber järgmiseks päevaks kasutusvalmis.

Õpetaja Tiiu ütles, et mõnikord võib paberi ka vajutuse alla (nt telefoniraamatud) kuivama jätta, siis on paber sirgem.
Meie õpetaja vihjas veel, et kui keset suurt paberitegemist avastatae, et paberimögn on lahjaks läinud ja paberitegemine pooleli, siis hädapärast saab möginale lisada wc-paberit ja oma töö lõpuni teha.

Ja nüüd mõned kolmapäeval tehtud paberid. Uutvanapaberit saab kasutada kaartide valmistamisel, piltide portena, raamatukaantena jne. Täpselt sinna, kuhu teil vaja on.

Täname meie õpetaja Tiiut, tänu kellel me saame nüüd aru, et iga väike tükk värvilist paberit on suur varandus :) millest saab ise kergelt uue paberi.

13.aprill Müüdimurdjad tutvustus ja ajakava

Haridus- ja Kultuuriselts Läte projekt „Müüdimurdjad“ keskendub kogukonnaelu ja koostöö arendamisele Lääne-Harjumaal. Selleks süvendatakse koostööd kodanikuühenduse Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte ning piirkonna kohalike omavalitsuste vahel ja kaasatakse piirkonna elanikke kogukonnaelu arendamisesse.
Kohalike omavalitsuste koostöö arendamiseks viiakse läbi teemapäev „Kool kogukonna südameks“, koolitus vabaühenduste esindajatele „Partnerlussuhte loomine KOViga“ ja küsitlused „KOV - müüdid ja tegelikkus“ ning „MTÜ - müüdid ja tegelikkus“. Kokkuvõtted küsitlustest avaldatakse projekti lõppedes seltsi kodulehel.

Haridus- ja Kultuuriselts Läte projekti „Müüdimurdjad“ partnerid on Keila Linnavalitsus, Eesti Naabrivalve, Aruküla Vabakooli Selts, Keila Sotsiaalkeskus. Projekt kestab aprill 2010 - märts 2011. 

 

Projekti "Müüdimurdjad" raames korraldatakse 12 avatud sädesündmustLääne-Harjumaa elanikke, vt. ajakava allpool. Osalemine prii!

Osalejatel palume registreerida hiljemalt kolm päeva enne sädesündmuse toimumist e-postile waldorf.keila@gmail.com või telefonil 5193 6673.

 

 Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.   

Sädesündmused kogukonnale

 

 1. Meisterdamine taaskasutusmaterjalidest 

Toimumisaeg: 21.aprill kell 17.00, Erakoolis Läte

Läbiviija: Tiiu Jalakas, partner Keila Sotsiaalkeskus

Tegevuse lühikirjeldus: Loodust säästva eluviisi edendamine taaskasutusmaterjalide kasutamisega käsitöös. Põlvkondade vahelise sideme tugevdamiseks kaastakse seeniorid Keila Sotsiaalkeskusest.

 

2. Loeng ja praktika konteineraiandusest

Toimumisaeg: 11.mai 2010, Erakoolis Läte

Läbiviija: Keila linnaaednik Inge Angerjas

Tegevuse lühikirjeldus: enne loengut saavad osalejad saata küsimusi aianduse teemal. Inge Angerjas räägib võimalustest, kuidas ka kortermajade elanikud saavad omale „aia“ rajada. Loengule järgneb praktiline tegevus.

 

3. Õppereis tallu: kohtumine Šoti mägiveiste ja mesilastega

Toimumisaeg: 16. juuni 2010, Kuppari talu Padise vald

Läbiviija: Kristina Kadanik, Haridus- ja Kultuuriselts Läte liige

Tegevuse lühikirjeldus:Sideme tugevdamine maa, looduse elurütmi ja linnalaste vahel  

Mais- juunis sünnivad mägiveistel vasikad, Kristina juures saab vasikale pai teha ja süüa anda. Mesilaste taru puhastamisel ja meekärgede väljavõtmisel on abilisi ikka vaja. Kogupere õppreisi lõpetab piknik ja rahvalaulud ja -tantsud akordionimuusika saatel.

 

4.  Pärimuspäev

Toimumisaeg: juuli 2010

Läbiviija: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Tegevuse lühikirjeldus:Otsime ja leiame oma juuri vanades rahvamuusikas ja –mängus.

Rahvalaulud ja mängud, muinasjutu vestmine ja koos regilaulu loomine.

 

5. Kogupere jalgsimatk "Paldiski-Klooga-Rand"

Toimumisaeg: august 2010

Läbiviija: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Tegevuse lühikirjeldus: Rongiga sõidetakse Paldiskisse ja matkatakse mööda mereäärt kuni Kloogaranna rongipeatuseni. Vahepeal tehakse peatusi: mõistuste mõistmiseks, osavusharjutuste proovimiseks ja kaasavõetud matkatoidu söömiseks. Matkal lauldakse pärimuspäeval loodud regilaulu ja pikendatakse seda matkapäeva salmidega. Korjatakse kaasa merepoolt randa uhutud aardeid, millest rongi oodates meisterdatakse mälestuseseme.

 

6. Turvaline kodu ja kogukond  

Toimumisaeg: 14. september 2010, Erakoolis Läte

Läbiviija: Tiina Ristmäe, Partner 2: MTÜ Eesti Naabrivalve

Tegevuse lühikirjeldus: Naabrivalve tutvustus. Nõuanded, kuidas ja mida inimesed ise saavad oma turvalisuse heaks ära teha.

 

7. Rahvameditsiin

Toimumisaeg: oktoober 2010

Tegevuse lühikirjeldus: loeng ja vestlusring, kuidas kergemate haiguste puhul ennast ise aidata, millised on rahvatarkused haiguste ennetamisel, millised ravimtaimed annavad elujõudu ja energiat.

 

8. Jõulumeisterduse töötuba   

Toimumisaeg: november 2010, Erakoolis Läte

Läbiviija: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Tegevuse lühikirjeldus: kuiv-viltmise tehnika algteadmised ning päkapikkude ja jõuluehete valmistamine.

 

9. Massaaži algtõed "Praktiline eneseabi töötuba stressi maandamiseks"   

Toimumisaeg: detsember 2010

 Läbiviija: Monika Alango, Estonian Fitness Trainers Education (EFTE) ja Finland Academy of Fitness (FAF) 

Tegevuse lühikirjeldus: Kiirpilk anatoomiasse, mida ja kuidas massaažil tähele panna. Lihtsamad massaaži võtted. Soovitavalt tulla partneriga, kelle peal saab kohe massaaži proovida.

Juurde kuuleb, kuidas füüsiline aktiivsus mõjub psüühikale.

 

10. Vestlusring „Ühe lapse kasvatamiseks on vaja küla"  

Toimumisaeg: jaanuar 2011

Läbiviija: Martin Tiidelepp, Aruküla Vabakooli Selts

Tegevuse lühikirjeldus: loeng ja vestlusring kuidas lapse arengut mõjutab ümbritsev keskkond, millistes kohtades on vanematel võimalik kaasa rääkida ja kus keskkond teeb oma.

 

11. Luguteater "Kodu on minu kindlus".  

Toimumisaeg: veebruar 2011

Läbiviija: Merike Kärm, playback teatri lavastaja

Tegevuse lühikirjeldus: playback on alternatiivteatri vorm, mis on väljakasvanud psühhodraamast ja osalusteatrist.  Lood, mis räägitakse sünnivad koheselt ka laval ja näitlejateks on töötoast osavõtjad. Arendab peale kõige muu ka loovust ja spontaansust.

 

12. Loeng „Kool kogukonna südameks“

Toimumisaeg: märts 2011

Läbiviija: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Tegevuse lühikirjeldus: Eesti näited õpilase-õpetaja ja pere tihedast koostööst kasvuruumi loomisel ja kooli tähendusest kogukonnaelu edasi kandmisel.