Müüdimurdjad on Haridus- ja Kultuuriselts Läte projekt, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
See blogi on loodud projekti Müüdimurdjad kajastamiseks ning on Haridus- ja Kultuuriselts Läte kodulehe osa. Kogu info blogis on kasutamiseks ja levitamiseks. Ettepanekud ning ideed käesolevaks projektiks või siis mõne tuleveku projekti kohta, on oodatud ja teretulnud!

26.7.10

Pärimuspäev

Kolmapäeval, 21. juulil, toimus Rukkilille lasteaia tammede all Pärimuspäev.

Alustuseks võttis õpetaja Helle meid ringi ja me laulsime erinevaid rahvalaule. Regilauludes saab igaüks kaasa laulda, sest õpetaja Helle laulis ühe rea ette ja meie lihtsalt kordasime ning laulud venisid oi-kui-pikaks.

Asi poiste jaoks põnevaks siis kui  püüdma sai hakata  "peterselli ja peedipealseid armastavat lindu".
Kui linnud ja jahimehed olid vaherahu saavutanud muutusime me kõik kiirelt " Rikkaks meheks ja Vaeseks meheks", ka siin tuli linde puu otsast omale saada.
Peale ringmänge võttis õpetaja Riin välja korvist lõngakerad. Aga need ei olnud tavalised lõngakerad need oli võlutud lõngad. Me hakkasime punuma erinevaid paelu. Abivahendina kasutasid tüdrukud oma varbaid, sest korvi sanga külg ei mahtunud kõik paelaotsad ära.

Punumine on tähelepanu, täpsust ja kannatlikkust nõudev tegevus. Meie pärimuspäeva tüdrukud olid selles väga osavad. Õpetaja Riin oli juures, kui muster segi kippus minema ja aitas ilusti saipuntra tagasi paelaks.

Paelte punumine haaras meid nii endasse, et kandlemänguni seekord ei jõutud. Õpetaja Helle laulis meie näppudele hoogu andmiseks regilaule ja paelad said pikad.
Mõnest punutisest sai käepael, mõnest sai raamtule järjehoidja, mõnest sai juuksepael ja mõni punupael jäi lihtsalt mälestuseks kesksuvisest kooslaulmisest ja meisterdamisest.

Täname õpetajaid Helle Suurlaht ja Riin Odekivi toreda õhtupooliku eest!

3.7.10

16. juunil käisime külas Kuppari talus



Kuppari talu perenaine Kristina Kadanik võttis meid vastu soojalt ja töiselt. Parajasti oli Kristinal käsil mesilastarudesse uute restide tegemine. Kõik soovijad said seda ka ise proovida.

Külaskäigul oli kaks suuremat teemat: mesilased ja mägiveised. Kristina jagas meid gruppidesse ning võttis võrkudega varustatud seltskonna kaasa mesilastega toimetama. Mägiveiste rühma juhendajaks sai Kristina tütar Johanna.

Mesilaste pidamisest on paksud raamatud kirjutatud, seega selles loos me ülevaadet mesilasepidamisest ei kajasta .


Kuid kas te teatasite, et

… isased mesilased ei tee tarus tööd: ei kogu mett, ei hoolitse järelkasvu eest, ei kaitse taru ja neil pole isegi mürgiastelt. Kristina ütles, et isamesilased on tarus meeloluloomiseks ja see on väga tähtis, et usinad mesilased mett teeks.
… mesilasema piim on hapukas ja teeb meid nooremaks.
… mesilased tantsivad üksteisele, kus on head korjekohad.
… kui mesilane nõelab, siis mesilane ka sureb, seega mesilase rünnak on alati enesetapjalik. Mesilase nõela välja võttes ärge puutuge astelt, sest seal sees on mürgikotike ja nii pigistate viimsegi mürgi omale nahavahele. Parem lükake naha sisse jäänud astelt sõrmeküünega vastassuunas.

Šoti mägiveised on väga sõbralikud loomad, neile meeldib, kui neid sügatakse. Suured sarved on hirmuäratavad, aga Kuppari talu lapsed silkavad loomade vahel kartmatult.

Mägiveiste emade-ja laste koplis oli üks vasikas, keda tema ema omaks ei võtnud ja nii said kõik soovijad hüljatut vasikat paitada, silitada ja lohutada. Teine, punane vasikas, oli oma ema kaitse all ja tema ei vajanud külaliste hellitusi.

Täname südamest Kuppari talu pererahvast, kes meie üle kolmekümne liikmelsit seltskonda võõrustas ja oma mesilasi ja veised tutvustas!

Rohkem pilte Kuppari talust leiate Taavi lehelt