Kuppari talu perenaine Kristina Kadanik võttis meid vastu soojalt ja töiselt. Parajasti oli Kristinal käsil mesilastarudesse uute restide tegemine. Kõik soovijad said seda ka ise proovida.
Külaskäigul oli kaks suuremat teemat: mesilased ja mägiveised. Kristina jagas meid gruppidesse ning võttis võrkudega varustatud seltskonna kaasa mesilastega toimetama. Mägiveiste rühma juhendajaks sai Kristina tütar Johanna.
Mesilaste pidamisest on paksud raamatud kirjutatud, seega selles loos me ülevaadet mesilasepidamisest ei kajasta .
Kuid kas te teatasite, et
… isased mesilased ei tee tarus tööd: ei kogu mett, ei hoolitse järelkasvu eest, ei kaitse taru ja neil pole isegi mürgiastelt. Kristina ütles, et isamesilased on tarus meeloluloomiseks ja see on väga tähtis, et usinad mesilased mett teeks.
… mesilasema piim on hapukas ja teeb meid nooremaks.
… mesilased tantsivad üksteisele, kus on head korjekohad.
… kui mesilane nõelab, siis mesilane ka sureb, seega mesilase rünnak on alati enesetapjalik. Mesilase nõela välja võttes ärge puutuge astelt, sest seal sees on mürgikotike ja nii pigistate viimsegi mürgi omale nahavahele. Parem lükake naha sisse jäänud astelt sõrmeküünega vastassuunas.
Šoti mägiveised on väga sõbralikud loomad, neile meeldib, kui neid sügatakse. Suured sarved on hirmuäratavad, aga Kuppari talu lapsed silkavad loomade vahel kartmatult.
Mägiveiste emade-ja laste koplis oli üks vasikas, keda tema ema omaks ei võtnud ja nii said kõik soovijad hüljatut vasikat paitada, silitada ja lohutada. Teine, punane vasikas, oli oma ema kaitse all ja tema ei vajanud külaliste hellitusi.
Täname südamest Kuppari talu pererahvast, kes meie üle kolmekümne liikmelsit seltskonda võõrustas ja oma mesilasi ja veised tutvustas!
Rohkem pilte Kuppari talust leiate Taavi lehelt
No comments:
Post a Comment