28.oktoobri rõhuvhalli sügisõhtusse tõi sädet ja vürtsi ökokokk Kaarina Nauri külaskäik Lätte kooli. Toimus vahva loeng-töötuba teemal „Tervis toidust“. Eelkõige kujunes sellest aga mõnus askeldamine köögis hõrgutavate ürdilõhnade sees.
Huvilisi oli palju. Enamus jäid ehteestlaslikult vaoshoituks ning eelistasid paberi ja kirjapulga juurde jääda, aga oli julgemaid, kes said käe sõna otseses mõttes valgeks teha. Lausa kaks meest kolmest olid askeldamas ja see oli mõnus vaatepilt. Aga ka naised ei jäänud päris alla ning andsid oma panuse. Menüüs olid ürdikuklid ja karask, juurde erinevad võided. Tõeliselt isuäratav hõng hiilis vargsi köögist välja ning see meelitas ukse vahele väikeseid uudishimulikke õhku nuhkivaid ninasid, kes teatasid, et nii väga tahaks süüa. Minu arust on see suurim kompliment ühele emale-isale, kui nende tehtu lastes isu äratab.
Ja kui lõpuks oli kannatus juba katkemas, ootamisest ja isu tekitavast lõhnast pea uimane, siis avanes ahjuuks – igaüks leidis enda käte vahel veeretatud kuklikese, murdis tüki karaskitki, täitis taldriku erinevate võietega ja lasi jumalikul toidul keele alla viia.
Päeva tekkis killuke päikest, südamesse rahutu soov tormata kodukööki ja veeta seal mõnusalt ürtide uimastavas hõngus aega. Minul on juba kodused ürdikuklid, karask ja seenevõie tehtud – said peaaegu sama head. Kuigi seltskonnaga kokata on ikka hoopis teine tera!
3.1.11
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment